Tallinn on eriline linn. Vormilt võluv, sisult mitmeplaaniline, eriline nii läbi aegade julgelt mitmes suunas katsetanud arhitektuuri kui kohalike karakterite poolest. Kui kodumaisest moeajaloost rääkida kangastub silme ette pruun nahkjope, dressipüksid ja lakk-kingad + siilisoeng. Kindlasti kilekott. See on ajastute kokkupõrge, mille VIUU püüdis pildile jäädvustada. Remix nõukogude eksootikast ja ettevaatlikult Lääne poole piiluvast popkultuurist ja progressiivsest mõtlemisest. Siin eksisteerib omamoodi erilisus, mida peab oma silmaga nägema ja kogema, sest sõnaline kirjeldus ei pruugi kuigi kutsuvalt mõjuda. Igale teisele võib igituttava sompus sügistaeva, lumepihu ja raagus puude taustal jääda lootusetu mulje hallist eksistentsist. Aga mitte meile…