Mis hirmus olevus on silinder ja kui palju porgandit peab sööma, et nägemine taas korda saada? Prillide kandmisega on seotud mitmeid müüte, mis inimestes tihti segadust tekitavad. Võtsime appi VIUU väga kogenud optometristi Anna, kes kõik müüdid kummutas ja asjad meie jaoks ilusti lahti seletas.

1.Prillide pidev kandmine halvendab nägemist.

Ei vasta tõele. Nägemist korrigeerivad vahendid ei süvenda nägemishädasid vaid vastupidi prillid on abivahend, mis on spetsiaalselt nägemise parandamiseks välja mõeldud. Kuigi vahel võib uute retseptiprillide puhul tunduda, et vajad prille aina rohkem, siis ei tule see mitte prillide sõltuvusest vaid sellest, et harjud järjest enam selgemalt nägema.

2.Silmaharjutused ja silmadega võimlemine aitab prillidest lahti saada.

See, et silmaharjutused prillidest vabastaks pole kahjuks teaduslikku tõestust leidnud. Prillikandmise vajadus sõltub silma anatoomiast, inimese vanusest ning geneetikast. Kindlasti aitavad teatud harjutused meie silmadel puhata, seda eriti juhul, kui silmade väsimus on tingitud lähitööst, kuid silma anatoomiat harjutustega muuta pole kahjuks võimalik. Siiski saad oma silmi aidata. Kõige tähtsam on lähitöö puhul teha piisavalt pause, et silmad saaks puhata, pikema arvutitöö puhul nt. iga tunni järel 10-15 min. Sellel ajal võib teha silmadega erinevaid harjutusi, et taastada silmadele tervislik niiskustase ja mobiilsus.

3.Porgandite ja mustikate söömine teeb silmad terveks ja aitab prillidest vabaneda.

Tervislikud toitumistavad mõjutavad kogu keha, sealhulgas ka silmi, kuid prillidest täielikult vabaneda need ei aita. Siiski on mustikad ja porgandid nägemistervisele väga kasulikud. Mustikad sisaldavad antioksüdante ja vitamiine nagu seleen, tsink ja C-vitamiin, mis kaitsevad silma võrkkesta ning parandavad silmade verevarustust hoides ära vabade radikaalide poolt tekitatavaid kahjustusi. Lisaks võivad mustikates sisalduvad komponendid parandada hämaras nägemist. Porgandid aga sisaldavad palju A-vitamiini, mis on nägemise jaoks hädavajalik toitaine. Ka teised marjad ja köögiviljad on silmadele kasulikud, näiteks vähendades silmapõhjade lupjumise ohtu.

4.Plussprillid on ainult vanainimestel.

Ei vasta tõele. Plussprillid võivad olla ka lastel ja noortel täiskasvanutel. Kaugnägevus ehk hüperoopia tekib siis, kui sarvkest on liiga lame või silm on liiga lühike. Silma tulevad valguskiired ei saa piisavalt murduda ja fookuspunkt ei teki mitte võrkkestale, vaid hoopis selle taha. Kaugnägevus ei ole haigus, vaid silma anatoomiline eripära.

Kõik lapsed sünnivad kaugnägevatena kuid väike osa neist jääb kaugnägevaks ja vajab plussprille. Kui teie laps kurdab pidevat peavalu, silmade valu ja ebamugavustunnet, ei taha pikalt lugeda, joonistada või mängida mänge, mis nõuavad lähedale vaatamist, siis tasuks kindlasti tulla silmaarstile. Nägemist soovitame kontrollida põhjalikumalt alates kolme aasta vanusest ja kindlasti enne koolitee alustamist.

5.Liiga rohkest teleka- või arvutiekraani vaatamisest võib prillid saada.

Ei vasta tõele. Arvuti-, teleka- ja telefoniekraanidelt tulev lillakassinine kiirgus küll kahjustab silmapõhja kuid ei muuda silmaläätse kuju nii, et oleks vajadus nägemisprillide järele. Siiski tuleks ekraanides oleku aega tugevalt piirata nii kahjuliku kiirguse kui ka silmade kuivusohu tõttu.

6.Lühinägelikkus on haigus.

Ei vasta tõele. Lühinägelikkus ei ole haigus, vaid silma ehituse eripära.
Müoopia ehk lühinägevus on nägemishäire, mille puhul valguskiired teravustatakse silma võrkkesta ette. Selle põhjuseks on kas silma sarvkesta ehituse- või silma anatoomia eripära. Kuna silmad arenevad kogu lapsepõlve võib ka müoopia progresseeruda. Nägemise halvenemine algab koolieas ja kestab tavaliselt kuni 20.eluaastani.

Veel müoopia süvenemise põhjuseid:

* Vähese valguse korral tekib kaugele nägemise halvenemine, mis ei ole haigus vaid füüsikaline nähtus.
* Pseudomüoopia on suurenenud lähitöö koormuse tõttu tekkiv silmade pingeseisund, mille puhul ei suuda silmad enam kaugele fokusseerida. Nägemine muutub taas selgemaks pärast silmade puhkamist.

7.Silinder on eriline silmahaigus.

Astigmatsim ehk refraktsiooniviga, tavainimestele tuntud kui “silinder” on silma sarvkesta kuju eripära. Kui tavaline sarvkest on ühtlaselt ümar, siis astigmatismi puhul on see külgedelt pisut välja venitatud.
Tavaliselt on astigmatism päritav ning esineb sünnist saati püsides kogu elu samasugune kuid see võib pika aja jooksul ka muutuda. Astigmatsimi võivad põhjustada ka nt. silmavigastused, mille puhul sarvkest armistub või ka teatud liiki silmaoperatsioonid ja silmahaigused.
Siiski pole tegu haigusega ja silindri avastamisel ei tasu hirmu tunda. Kõik tänapäeva  prilli- ja kontaktläätsed võimaldavad silindri korrigeerimist ning see on alati prilliretseptil kirjas.

8.Tumedad klaasid kaitsevad paremini silmi päikeselt tuleva UV-kiirguse eest.

Tihti usutakse ekslikult, et mida tumedam klaas, seda parem kaitse silmadele. See kahjuks ei pea paika. Kui tegemist on suvaliste, nt. turult ostetud tumedate klaasidega päikeseprillidega, siis reeglina need prillid ei oma UV-kaitset. Klaasi tume toon üksi ei blokeeri päikesevalgust ja kahjulikku kiirgust.
Prilliläätsedele annavad kaitse erinevad katted, mis vastavate keemiliste protsesside käigus läätse pinnale kinnitatakse. Läätse toon aitab samuti valgust blokeerida, kuid sellest üksi ei piisa.

Prillidega, mis pole ostetud optika-või spordipoest ning millel pole kaasas selgitavat infovoldikut prilliklaaside tootja ja kaitsefaktori kohta tuleb olla väga ettevaatlik. Tume prillilääts, mis ei oma UV-kaitsekihti lubab pupillil olla väga avatud lastes nõnda silma rohkem valgust ning kahjulikku kiirgust. Sellisel juhul on ilma päikseprillideta ringi käimine isegi ohutum kui ilma UV-kaitseta väga tumedate klaasidega prillide kandmine.

Optikapoest ostetud päikeseprillide läätsedel on vastavalt tootjale nii peegeldumisvastane kate läätse sise-kui ka välispinnal, UV ja teiste kahjulike kiirguste vastased katted ning paljud teised prillide kandmist mugavamaks tegevad pinnatöötlused. Erinevate tumedusastmete ning värvitoonidega läätsed blokeerivad valgust erinevalt ning kaitsvate pinnatöötluste olemasolul blokeerib tumedam klaas valgust kindlasti paremini kui heledam muutes nägemise silmale mugavamaks, kuid UV-kaitse astet klaasi tumedus ei mõjuta.

Kui üks nendest kaheksast müüdist on sinu und röövinud, siis nüüd võid rahuliku südamega puhata. Sea oma sammud VIUU suunas ja tule vali välja uued lahedad prillid, lihtsalt sellepärast, et sa võid!

Tutvu VIUU prillide valikuga SIIN  ja VIUU’s, Telliskivi 60!

Kaanefoto: Audrey Hepburn, pildistas Terry O’Neill