Prillipoodi sisse astudes võib vahel tabada peapööritus ning seda eriti siis, kui ollakse esimese prillipaari otsinguil – kümnete erinevate raamide seast sobiva paari leidmine võib esmalt näida raske, kui mitte pea võimatu. Õnneks meie VIUUs teame omast kogemusest, kui tähtis on õigete raamide valik. Leiame, et prillide eesmärk pole enam ammu mitte vaid nägemist korrigeerida, vaid ka kandjat kaunistada ja isikupära väljendada. See kõik teeb raamivalikust igaühe jaoks väga individuaalse ja isikliku protsessi, millega oleme heal meelel valmis poes kohapeal abistama.

Lisaks sellele kirjutame huviliste jaoks välja mõned üldiselt suunised, millest prillivalikul juhinduda võib. Samas tasub meeles pidada, et on olukordi, kus reeglid ei kehti ning parimaks tulemuseks võib osutuda midagi hoopiski üllatavat. Nii tasub prilliotsinguile asuda avatud meelega – mida rohkem erinevaid raame proovida, seda paremini saab aimu nii sellest, mis meeldib, kui ka sellest, mis ei sobi. Julgustame kõiki mugavuspiiridest loobuma ning tegema valiku raami jaoks, mis lisaks näole karakterit.

Ehkki enamjaolt räägitakse raamivalikul näo- ja prillikujust, alustame meie sobivast suurusest. Prill peab hästi istuma – see ei tohi olla näo jaoks liiga lai ega liiga kitsas, samuti peab raam mugavalt sobituma ninale. Eriti meeste puhul võib osutuda probleemiks liiga lühike sangapikkus, samas kui liialt pikka sanga on enamasti võimalik painutada. Väikese spikri selle kohta, millises suuruses raamiga on tegu, võib leida sanga siseküljelt – kolm sinna märgitud numbrit annavad teada raamiava ehk prilliklaasi, ninasilla ja sanga mõõtudest. Näiteks numbrid 50, 20 ja 145 viitavad 50-millimeetrilisele silmaavale, 20-millimeetrilisele ninasillale ning 145-millimeetrilisele sangale.

Järgmiseks tasuks mõelda sellele, milline võiks olla sobilik toonivalik – kas pigem hele või tume. Metallraamid mõjuvad üldjuhul näos tagasihoidlikumalt kui plastikraamid. Juhul kui mustad raamid peaksid osutuma näos liiga tugevaks, tasub proovida ka tumepruune või kilpkonnamustrilisi (tortoise shell) prille. Kindlasti ei tasu karta ega unustada värve – neid võiks proovida ka siis, kui eesmärk on püüelda millegi tagasihoidlikuma poole, sest vahel mõjub teatud värviline raam isegi loomulikumalt kui must või valge.

Raami kuju puhul võib tähelepanu pöörata raami ülemisele äärele – sellele, kas tegemist on rõhutatud joonega ning kuidas järgib see loomulikku kulmujoont. Näiteks sirgema ja kontrastsema kulmujoonega raamid näivad näos rangemad.

Veel aitab kaasa juba eelpool mainitult enda näokuju tundmine. Selleks piisab peeglisse vaatamisest ja üldisest hindamisest, kas tegu on pigem ümara või kandilise, pikliku või ovaalse näoga; kui esiletungivad on põsesarnad ning kui laiad lõug ja laup. Seejärel tasuks juhinduda lihtsast printsiibist – valida tasuks enda näotüüpi täiendavad raamid.

Nii võiksid ümara näo omanikud hoiduda ümmargustest raamidest ning selle asemel proovida kandilisemaid. Nelinurksel näole sobivad aga just nimelt ümarama ja peenema joonega prillid, mis tahulisust pehmendaksid – lisaks sellele võib otsida raame, mis oleksid põsesarnadest pisut laiemad.

Piklikule näole lisavad avarust laiad raamid, näiteks klassikalised piloodiprillid ehk aviaatorid. Tänu madalal asetsevale ninasillale aitavad aviaatorid ka ninal lühemana näida.

Laia lõua ja kitsa laubaga näo puhul soovitatakse raame, mis juhiksid tähelepanu näo ülaosale – selleks sobivad nii kassisilmad kui ka rõhutatud kulmujoonega raamid. Kitsa lõua ja avara lauba puhul on tegemist südamekujulise näoga, mida tasakaalustavad kõige paremini detailid raami alaosas ning põsesarnadest allapoole ulatuvad raamid.

Ilmselt kõige universaalsemaks näokujuks on ovaalne näotüüp, millele sobivad kõik raamid. Nii tasub ovaalse näoga õnnistatud inimestel julgelt katsetada erinevate raamidega, ehkki katsetamist ei tasu unustada ka teised. Alati võib otsustada enda näo eripära ka rõhutada, selle asemel et pehmendada, ning nii võib ümara näo omanik leida endale lemmikud Potteri-prillidest ning südamekujulise näoga inimene kassisilmadest.